Brenda Purtsaku näitus «Vaiksed kihid» toob vaataja ette lapsepõlve ja perekonnalugude helged, kuid kihilised peegeldused – keraamilised ponid ja uduseks maalitud mälestused jutustavad lugusid, mis pole traagilised, vaid õrnalt mõtlikud.
Kellele siis ei meeldiks aeg-ajalt enda sees sorkida. Laduda ritta killukesi, õngitseda vanadest perekonnalugudest välja jooni, millega endale tugevamad kontuurid tõmmata. Võib ju kõlada pisut imalalt, paljunähtult, paljutehtult, kuid Purtsaku Artroverdi galeriis avatud isikunäitus seda kindlasti pole.
Suurel valgusküllasel pinnal on väljas paarkümmend maali ja viis keraamilist poni. Just nimelt poni, sest autorile on lapsepõlvest meelde jäänud My Little Pony (Minu Väike Poni) mänguasjad. Aja jooksul on ponid aga oma reljeefsuse kaotanud, nende värvid on segunenud ning samm muutunud raskemaks.
Loe edasi väljaandest Postimees: ARVUSTUS Vaiksed kihid sosistavad lapsepõlvest
