fbpx

2022 aasta globaalse kunstituru kokkuvõte AB ja UBSi uuringu baasil

Kokkuvõttes kasvas turg 2022 aastal 3% 67,8 miljardi dollarini, mis tulenes ennekõike galeriide müügi 7% kasvust aastatagusega võrreldes, mis taastas selle sektori väärtuse pandeemiaeelsele tasemele. Kokku tehti 37,8 miljonit kunstitehingut.

  • Turu kasvu vedas kõrgema hinnaga kunst. Avalikel oksjonitel müüdi kunsti 26,8 miljardi dollari, eest ning ainus hinnagrupp, mis kasvas oli üle 10 miljoni dollariliste tööde segment. Galeriimüük kasvas 37,2 miljardi dollarini ning samuti kõrgema hinnataseme kunst müüvad galeriid tegid paremaid tulemusi. Galeriide müügi 35% käibest tehti kunstimessidel.
  • Uuringu koostajad kommenteerivad üldist kunstituru seisu ja dünaamikat nii, et majandusbuumide ajal tehakse rohkem tehinguid ja hinnarekordeid avalike oksjonitel, kuid majanduslikult keerulisematel aegadel (2022 peeti ikka veel keeruliseks) eelistavad ostjad kinniseid oksjone ja galeriimüüki. 2022 aastal 45% müügist oksjonimajades (miinus 2% võrreldes varasemaga) ja 55% galeriide ja diilerite kaudu
  • Ainult online’s tehtavate tehingute väärtus langes 11 miljardi dollarini, mis on 17%-ne langus. Koguturust toimub 16% tehingutest interneti kanalites, mis on juba veerandi vähem, kui 2020 aasta tipphetkel ning võrreldes e-kaubanduse üldiste (kasvavate) näitajatega madalam ja languses.
  • Kõige suurema languse tegi läbi kunstiga seotud NFT-de turg – 2021 aasta tipust, kui turumaht kasvas 2,9 miljardi dollarini langes see 2022 pea poole võrra – 1,5 miljardile. 80% NFT-de turust oli juba teisene, järelmüügi turg.
  • Ainus kunstituru valdavalt ja jäädavalt online’i kolinud element on pakkumiste tegemine suurtel oksjonitel. Sotheby’se oksjonitel tehti 91% ja Christie’s oksjonitel 75% pakkumistest interneti teel.
  • Vaatamata online kanalite aktiivsemale kasutusele (eriti turunduses ja kliendisuhtluses) peab 93% uuringus osalejatest oluliseks või väga oluliseks kunstiteose füüsilist nägemist enne ostu.
  • 77% jõukatest kogujatest ennustab turu kasvu ning enamik vastas ka, et kavatsevad 2023 ostmist jätkata.
  • Suurim turg on USA 45%, UK 18%, Hiina 17%, , EU 12% (s.h Prantsusmaa 7%), ülejäänud maailm 8%
  • Taastus üritustel (näitused, oksjonid, messid) baseeruv müük. Füüsilise osalemisega kunstisündmuse arv (messid, müüginäitused) kasvas globaalselt 346-ni.
  • Maailmas on kokku ca 300000 kunsti ja antiigi vahendajat. 82% tegelevad ainult kunstiga. 63% on fokusseeritud kindlale ajale, stiilile, temaatikale, 48% tegelevad kaasaegse kunstiga (uuringus määratletud, kui pärast 1945 sündinud autorid)
  • 45% galeriidest tegelevad ainult esmaturuga, 13% ainult järelturuga, 42% mõlemaga.
  • Uuringus osalenud galeriidest 71% tegutseb ühes riigis ja ühes asukohas, 14% ühes riigis, aga mitmes asukohas, 9% mitmes riigis ja mitmes asukohas ning 6% pole füüsilist asukohta (online).
  • Kiireima käibekasvuga segment oli kaasaegseid autoreid müüvate galeriide hulgas.
  • Kõige kiiremini kasvavad need galeriid, kellel on kõrgem naiskunstnike esindatus – üle 80% naiskunstnikega galeriid kasvasid keskmiselt 21%.
  • Kaasaegsete autorite tööde esmaturul müügi keskmine aeg on uuringus osalenud galeriides 10 kuud.

Uuringu täisaruanne on leitav: The Art Market 2023 — A report by Art Basel & UBS