2026. aasta Art Baseli ja UBS-i kunstituru raport: taastuv kunstiturg ja keskmine kunstigalerii

• 2025. aastal taastus üleilmse kunstituru kasv. Kogumüük kasvas 4%, ulatudes hinnanguliselt 59,6 miljardi dollarini – tagasihoidlik taastumine pärast kahte langusaastat.
• Tehingute maht püsis stabiilsena, kasvades aastaga vaid 2%, kokku tehti maailmas ca 41,5 miljonit tehingut kunstiga.
• Avalike oksjonite müük suurenes 9%, kusjuures suurim kasv teostel hinnaga üle 10 miljoni dollari. Oksjonisektor moodustas väärtuse järgi pea 42% kogumüügist.
• Ka kunstivahendajate/galeriide sektor kasvas (kokku on maailmas üle 300 000 galerii) – ülemaailmne müük tõusis 2% 34,8 miljardi dollarini (58% koguturust).
• Kuigi kogu 2025. aasta oli kunstimeedias väga nähtavad ja polemiseeritud mõnede tuntud galeriide sulgemised, siis tegelikult ületas uute avamiste arv sulgemiste arvu.
• Kunstimessid, mida nii covidi-järgselt, kui turu madalseisus juba kaduvaks nähtuseks pidama hakati, tugevdasid oma rolli ülemaailmses kaubanduses, moodustades 35% kunstivahendajate müügist.
• Veebimüük aga kahanes 15%-ni turu koguväärtusest, mis peegeldab ostjate käitumise jätkuvat tasakaalustamist digitaalsete ja füüsiliste kanalite vahel. Kokku moodustas veebimüük 9,2 miljardit dollarit, mis on madalaim tase alates 2019. aastast.
• Suurim kunstiturg on jätkuvalt USA – 26,0 miljardit dollarit, kasvades aastaga 5%.

Eriti huvitav on just galeriide/kunstivahendajate osa (1650 vastust edasimüüjatelt (neist 43% Euroopast) uuringus, selles välja toodud statistilised keskmised on ainus asi, millega enda tulemusi võrrelda saab:

• Kasv püsis tugevaim turu alumises otsas, kus alla 500 000 dollari käibega galeriide keskmine müügimaht kasvas kahekohalise numbriga.
• Turg on jätkuvalt ettevaatlik ja selle heaks näitajaks on tuntud nimede ja vanema kunsti eelistamine, kaasaegse ja ultra-kaasaegse kunsti mahtude taastumine on alles ees. Ka järelturu galeriid näitasid kiiremaid kasvumärke.
• Keskmise galerii keskmine ostjate arv langes 2025. aastal 57-ni.
• Veebimüük langes 2025. aastal edasimüüjate kogukäibest 16%-ni, mis on 6% vähem kui aasta varem, suurema väärtusega tehingud jätkasid tagasi füüsilistesse kanalitesse kolimist.
• 2025. aasta müügi põhjal oli 65%-l galeriidest aastakäive alla 1 miljoni dollari, 6%-l oli käive üle 10 miljoni dollari.
• 2025. aastal oli keskmise esmaturu galerii müük stabiilne, keskmiselt 1,3 miljonit dollarit.
• Ainult kaasaegse kunstiga tegelevatel ettevõtetel oli keskmine käive 1,8 miljonit dollarit.
• 2025. aastal müüs keskmine galerii keskmiselt 139-146 teost (mediaan 75).
• 2025. aastal tõusis galerii poolt esindatavate kunstnike arv – keskmiselt 29.
• Kõigist galeriide tehingutest vaid 1% toimus hinnaga üle 1 miljoni dollari.
• Alla 50 000 dollari maksvate teoste tehingute osakaal oli 87%.
• Maalid olid taas väärtuse poolest suurim meedium, mille osakaal oli stabiilne 59%, järgnesid skulptuurid 15%-ga, paberil teoste osakaal langes 8%-ni.
• Nendest kollektsionääridest (HNWI), kes olid ostnud kujutava kunstiteose, oli enamik (67%) ostnud maali.
• Kolmandik galerii müügist tuli nende enim müünud kunstnikult, kolme enim müünud kunstniku osakaal kasvas 58%-ni.
• Esmaturu galeriid müüsid 82% oma mahust erakogujatele, muuseumidele müüdud tööde osakaal oli 7%.
• Rahvusvahelisest ebakindlusest tingituna (tollimaksud, vahetuskursi kõikumine, piiriülese kaubanduse kulude kasv jms) tõusis kohalike/koduturu tehingute arv 9% (kokku 71%).
• Edasimüüja ruumides tehtud tehingud moodustasid väärtuselt suurima osa müügist, moodustades 46%.
• Kunstimessidel tehtud müügi osakaal on viimase kuue aasta jooksul oluliselt kõikunud ja 2025. aastal suurenes see aastavõrdluses 4%, ulatudes 35%-ni.
• aastal oli korraldati maailmas kokku 370 kunstimessi. Toimus 24 uut messi ja vähemalt 15 tühistati.
• Galeriid korraldasid keskmiselt kaheksa näitust aastas.

Veidi ka oksjonitest:

• Oksjonituru müük hakkas 2025. aastal taas kasvama, avalike ja privaatoksjonite kogumaht kasvas 6% 24,8 miljardi dollarini. See tähistab turu pöördepunkti pärast kahte aastat langust ja pikka volatiilsust. Avalike oksjonite müük kasvas 9% 20,7 miljardi dollarini, mida lükkas takka ennekõike kõrgem aktiivsus aasta teises pooles ja mitmed rekordhinnad turu kõrgemas otsas.
• Maailmas on umbes 250 suuremat oksjonimaja, mis müüsid aastaga umbes 409 000 kunstiteost, mis on 2% vähem kui aasta varem.

2026. aastale vaadates eeldas 43% edasimüüjatest müügi paranemist (10% rohkem kui aasta varem), 38% eeldas müügi stabiilsena püsimist (10% vähem) ja stabiilselt 19% eeldas langust.

Kõige sagedamini nimetatud väljakutse galeriidele oli poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus ning selle mõju nõudlusele. Teise koha murekoht oli suhete hoidmine olemasolevate kollektsionääridega, kes moodustasid 51% ostjatest ja 62% müügist väärtuse järgi.

On ka neid, kes muretsevad ateljeemüügi ja kunstnike otse online müügi kasvu pärast, kuid uuringu autorid arvavad, et see jääb nagunii hinnatundlikuma ostja pärusmaaks. Nii müüja kui ostja poolelt on otse ostmisest enim huvitatud uued (vähem, kui kaheaastase kogumiskogemusega) ostjad ning turule sisenevad kunstnikud. Vahendajate roll väärtuse ja staatuse määratlemisel pole kuhugi kadunud. Ja miski ei asenda tööd, mida galeriid teevad kunstnike karjääride edendamiseks.

Uuringu täisraport on leitav: The Art Basel & UBS Art Market Report 2026 by Arts Economics