Gerda Hanseni maalid on omamoodi krüptilised ka selles mõttes, et kunstnik ei ole valanud loomingusse oma muresid, rõõme, sügavalt isiklikke lugusid ega sotsiaalseid või poliitilisi sõnumeid.
Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Gerda Hansen mängib oma esimesel isikunäitusel mitme meediumiga, sest kokku saavad maal, siiditrükk, polaroidi-esteetika ja kaudsel moel ka tehisintellekti loodud visuaalid. Hansen lõpetas tänavu Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga ning suvepuhkust ta endale ei lubanud. Galeriis Artrovert on väljas tosinkond maali, mis kõik on valminud pärast õpingute lõppu.
Hanseni maalide kergelt poeetiline ja nostalgiline visuaalne keel haakub minu silmis imeliselt fotograafia kibemagusa nostalgilisusega. Aleksander Metsamärdi kureeritud näituse maalid on vormistatud valge äärega – täpselt polaroidifotode stiilis. Vaadata on Hanseni peamiselt monokroomsed maalid, millest osal on kujutatud abstraktsevõitu anonüümseid figuure.
Loe edasi kultuurilehes SIRP: “Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm”
